VÕLUSALV

28 Jun 2015

 

Mõned nädalad tagasi saatis Maret mulle interneti postkasti kirja järgmise sisuga:

 

Hei, Sa oled seda kindlasti lapsena näinud. Minule väga meenutab Kunksmoor Sind, ainult positiivses võtmes muidugi

 

http://tv.delfi.ee/nh/kunksmoor?id=68187751

 

 

 

Nüüd siis olen nende filmilõikudega nostalgitsenud mõned nädalad. Eriti meeldib mulle see koht kus Kunksmoor kogu oma kuivatatud taimevara Kapten Trummi autosse viskab :-). Selles lihtsas ja armsas filmis on nii palju äratundmisi. Looduse abiga sünnivad tervendavad imed ikka väga ruttu ja mitte ainult filmis. Tekib küsimus, et kuidas ja miks? Aga sellepärast, et Kunksmooris ei ole hetkegi kahtlust oma tegemiste oskuses, jõus ja väes. Ta teab ja näeb, et see mida ta teeb aitab teda ning teisi. Kuhu me tänase inimesena selle kaotanud oleme ja miks? Miks me usaldame perearste, apteeke ja teisi inimesi rohkem kui loodust ning iseennast? Just - aega ja elulaad on teine.

Mina olen tänaseni võimalikult palju saanud oma pere ravimisel kasutada ja uskuda imedesse, reikisse, kividesse, taimedesse, loodusesse, haldjatesse ja kõigesse maagilisse mida alati silmaga ei näe ning käega puudutada ei saa. Õnneks on see usk mind tänaseni ka hästi teeninud :). Sama olen alati öelnud, et olen tänulik ka meditatsiini olemasolu eest, sest vahel on ka see abikäsi väga-väga vajalik olnud.

 

Paar päeva tagasi ilmutas ennast jälle ääreni tarkust täis infolaegas Maret :-) kes oli käinud Metsamoori loengus ning jagas ühte head retsepti mida on soovitav teha pööripäeval või jaanipäeval :). See on aeg kus loodus on suure väega, taimed pakatavad jõust ning tahavad seda meiega jagada.

 

Nii ma siis täna selle ägeda rituaaliga algust tegingi. Seisin keset oma aeda, sulgesin silmad ning saatsin taotluse, et loodus näitaks mulle just selles ajahetkes kehale vajalikud taimed. Palusin tervendust ja  leevendust oma viimasel ajal aiatöödelt saanud seljavalu jaoks. Avasin silmad ja asusin korjele. Noppisin kõike mis kõnetas. Rohelise naadilehe, kuusekasvu, roosi -ja võililleleheõie, tamme -ja vahtrapuu lehe, mustsõstra -ja nõgeselehe ja palju muud. Teadlikult valisin ka piparmündilehe, sest see pidi olema kõikide teiste valitud taimede väe aktiveerija.

 

Tõin oma päevi näinud ühe rauaga pliidi õue, panin poti veega tulele keema. Kui vesi keema hakkas valasin linaseemneõli kruusi ning panin selle veepotti. Keerasin natuke ka kuumust vähemaks ning panin tassi veenõusse, et õli kuumaks läheks :). Lisasin kõikidest korjatud taimedest tükikese kruusis oleva õli sisse. Suurema õli koguse puhul oleksin tahtnud kindlasti kõik taimed sinna panna :). Küll aga panin kõik juured mis taimede küljes olid, sest juured sümboliseerivad maandatud olekut, jalgu, põlvining alaselga. 

Nii nad seal kõik koos nõiatulel siis 15minutit omaette segunesid.

Hommikul olin käinud naabrimees Samueli juures, et saada värsket mesilasvaha. Tegelikult ta päris naaber ei olegi vaid elab 400meetri kaugusel. Meil Noarootsis on armas komme kõiki naabriks kutsuda, sest nii on soe ja annab tunde, et meie kodu ümber on kõige toredamad ja abivalmimad naabrid ja neid häid naabreid on hästi palju :-). Minu jaoks on ka Eveli naaber kuigi ta elab Roostal, meist 35km kaugusel :). Teine kaugusühik mida me siin kasutame on kas naaber üle ühe põllu või üle kahe põllu :). Samuel hüüdnimega Sam andis tükikese mesilasvaha asemel aga lahkelt terve resti, sest minu poolt küsitud vajalik 10grammi tundus talle liiga väike ühik. Ütles, et näe siin on mett ka veel küljes, et lapsed saavad meesaia süüa. Uudistas veel, et mis ime asja ma selle mesilasvaha nüüd teha plaanin. Rääkisin oma retseptist ja leppisime kokku, et kui mul see salv hästi välja tuleb ja mind aitab siis teen tema valutavalt põlvele ka ühe nõiakreemi :).

 Võlusalvi tegemise loo juurde tagasi tulles siis nii, et 15min möödudes võtsin taimed õlist välja, lisasin mesilasvaha, segasin ära ja valasin hoiutopsi.

Teine võimalus on taimed üheks ööks või päevaks veel õli sisse jätta ja seejärel alles mesilasvaha panna aga mul ei olnud kannatust. Tahtsin kohe tulemust näha ja proovida.

 

Määre valmis pistsin näpu topsi ja esimene kate läks iluks huultele ja raviks näol olevatele sääsepunnidele.

 

Pean tunnistama, et väga eriline tunne oli. Ükski apteegi ega poe ravitoode ei ole sellist efekti minu jaoks tekitanud. Sära silmis ja näol sättisin linnariided selga ning läksime lastega külakooli juurde üritusele. Jagasin seal õhinas oma võlumäärde tegemise õpetust ja kogemust ning lubasin, et 21.juuni 2016 teen kunksmoori pööripäeva võlusalvi tegemise õpitoa :-).

 

Ja selle sama retsepti ja juhise järgi võib võlusalvi teha üks kõik mis ajal suvel või sügisel või talvel aga sellisel juhul kuivatatud ravimtaimedest! :-)

 

Metsamoori poolt soovitatavad kogused:

 

0,5l linaõli/100g mesilasvaha

 

Mina tegin võlusalvi selliste kogustega:

 

100ml linaseemneõli

rohekimp

10g mesilasvaha (soovitavalt mesinikult)

 

Kuumuta vesi keemiseni. Vala tassi või keraamilise kannu sisse linaseemneõli ning aseta ta keevasse vee nõusse. Keera kuumust vähemaks, pane rohelkimp kuuma õli sisse ja kuumuta 15-30minutit. Võta rohekimp välja või jäta üleöö seisma ning võta siis alles välja. Lisa mesilasvaha.

 

 

Please reload